teisipäev, 2. märts 2010

Uus algus 4.osa

Kui kiri avatud hakkasime seda lugema .No mina Lily ja Flora .Steven oli aga kuhugi kadund .Aga olgu .
Kirjas seisis :

Ära valeta endale, ja ütle et sa ei näe mind,
mul on niigi valus, ja ma rohkem muud ei paluks,

ole mulle süda mis vastab seest, sest tunded ei ole sul ju veest,
ma olen kurb et sa vaatad minust mööda, lootust hoian sees ehk sa veel pöörad,

näe mind silmast silma, ja tunne õhus armastuse ilma,
mul on siiski nii valus et nõrkus veab mind jalust,

ära mata mind kunagi maha, ma ei tõuse enam iialgi päikese taha,
tiivad on haavatud ja lõigatud saamatult,

võin vaid hüpata alla, ja loota et inglid võtavad mind enda valla.


Salajane austaja .

,,Olgu .Ma olen vaid paar päeva siin koolis käinud ja juba mul on austaja '' . ,,Issand kui romantiline .Ma oleks õnnelik kui ma sellise kirja saaks'' ütles Flora . ,,Ma olengi õnnelik'' .Siin lõppes meie jutuajamine kuna kell helises tundi .

Esimene tund oli Mata .Matat ma ei jaga mitte tuhkagi .Kuna Steven on matas viieline siis otsustasin temalt abi paluda .,,Steven .Kuule kas sa aitaksid mind matas'' . ,,Jah muidugi .Pärast tunde raamatukogus '' .Sellel hetkel kuulis mata õps ,et me räägime ja karjus siis üle klass ,,Preili Amelia .Palun vaikust'' .Ma ei vastanud midagi vaid jäin vihaselt istuma .Tema karjumine ei ajanud mind vihale .Mind ajas vihale see ,et ta kutsus mind Ameliaks .Ai ma vihkan seda nime .Õnneks oli tund varsti lõppemas .

Lõpuks olid läbi kõik tunnid .Kui hakkasin karderoobide juurte minema tuli mulle meelde ,et pean veel raamatukokku ka minema .,,Ah.Kurat ,mata'' pomisesin endamisi ja suundusin raamatukokku .

Raamatukokku jõudes oli Steven mulle juba mõned ülesanded valmis pannud . ,,Kas proovid kohe või seletan enne '' . ,,Ma proovin lahendada ja siis parandad selgitusega mu vead '' . ,,Olgu hakka pihta .Muide tüdrukud ütlesid ,et kui sa valmis saad siis me läheks Flora juurte ,et me saaks proovi teha '' ütles Steven .

Kui ülesanded valmis hakkas Steven mu vigu parandama .See läks kähku kuna neid polnud palju .Siis asusimegi teele .Õnneks jõudsime kuskil 5 mintsaga kohale .Tüdrud olid juba natuke proovi teinud .Kui ma mikrofoni taha läksin andis Steven mulle kidra .,,See on päriseks'' . ,,Nalja teed või.Tänks '' .Kui paar kolm korda läbi tehtud ,siis läksin korra tuppa vett jooma .Suurest laulmisest suu kuivas .

Tagsi jõudes kuulsin kudas Steven ja tüdrukud räägivad midagi .Ma ei teinud sellest väljagi vaid astusin sisse .Kuulsin vaid Steveni viimased sõnu .,,......palun ärge talle rääkige'' . ,,Millest jutt .Kes ei tohi mida teada saada'' küsisin Stevenilt .No lihtsalt huvist .,,Ära pane tähele .Mata õpsile lihtsalt ei meeldi kui ma teisi järelaitan .Muud pole midagi'' . ,,Imelik .Olgu lähme lauluga edasi'' .Läksimegi edasi ilma pikemalt rääkimata .Nii harjuatsime veel 4 päeva järjest .Ja mina sain Stevenilt oma mata tunde .

Oligi käes ansamblite konkurssi pidu .Koolis ei aimand keegi ,et meie ka seal osaleme .Õnneks .Muidu oleksime kohe maatasa tehtud .Kooli kapi juurte jõudes kukkus kapist järjekordne kiri välja .

sinu pruun pea.
ja sinu pruunid silmad
sinu imeline käitumine
ja sinu naer
see kõik on liiga hea et kuuluda mulle
kuid lootma jään, et kunagi sa kuulud mulle.


Seda lugesid ka tüdrukud .Nemad aga vaid itsitasid .Mina aga olin sõnatu .Vaikides saatsin mööda koolipäeva .Muidugi mitte täitsa vait olles .Sõpradega ma ikka rääkisin .Steveni ,Flora ja Lilyga ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar